Postitused

Arvustus: Liitreaalsus

Käesolevas postituses annan ülevaate ühest grupitööst. Töö pealkiri on " Liitreaalsus " ning kirjeldatud on selle ajalugu, tehnilist tausta ning väga edukalt ka eetilist poolt ja võimalikke tulevikutrende. Töö teemavalik ja vaatenurk Teemavalik on väga ajakohane ning huvipakkuv. Nagu ka kirjutisest välja tuleb siis ei sisalda see teema vaid tehnilist poolt, vaid liit- ja virtuaalreaalsusega kaasnevad ka mitmed ohud ja kerkivad eetilised küsimused. Töö on loogiliselt üles ehitatud, alustades liitreaalsuse ajaloost ja võrdlusest virtuaalreaalsusega, tehnilisest poolest ning lõpetades ohtude ja tulevikutrendidega. Käsitluse põhjalikkus Ajalugu oli piisavalt ülevaatlikult välja toodud ja sisaldas häid näiteid. Minu jaoks oli üllatav, et liitreaalsuse ajalugu on juba nii pikk ja et näiteks spordiülekannetes staadionitele kuvatav graafika käib samuti liitreaalsuse alla. Liitreaalsuse ja virtuaalreaalsuse võrdlus oli põhjalik, kuid sõnakasutus oli selline, et teemast väg

Adobe eetikakoodeks

Adobel on olemas eetikakoodeks " Adobe Code of Business Conduct " - pikkus 12 lehekülge, mis taolise ettevõtte jaoks tundub võib-olla lühike, kuid töötajate jaoks kindlasti piisav pikkus lugemiseks. 80-leheküljelise dokumendi lugemine ja meeldejätmine on kindlasti vaevarikkam ja ebameeldivam. Samas on Adobel ka erinevatele osakondadele ja ametitele koostatud spetsiaalsed eetikakoodeksid ehk siis antud dokument ei ole selle ettevõtte ainus eetikat käsitlev teos. Põhiväärtused Põhiväärtuste all on välja toodud näiteks see, et väärtustatakse uute talentide leidmist ning lähtutakse tagasisidest ja õpitakse enda vigadest. Seega on inimlikud vead juba ettenähtud ja minu hinnangul annab kindlasti töötajatele kindlustunnet, et võib olla aus ja mitte karta vigade tegemist. Lisaks soositakse uute innovaatiliste ideede välja ütlemist mistahes tasandilt seega on igal töötajal võimalik enda mõtteid avaldada ja nendega ka tegeleda. Lisaks on soositud ülesannete innovatiivne lahendamin

"Saada sõbrale"

Kujutis
“The only truly secure system is one that is powered off, cast in a block of concrete and sealed in a lead-lined room with armed guards.” – Gene Spafford "Soovita sõbrale" Tänapäeval on väga lihtne teha tavainimesel endale koduleht. Selleks on olemas erinevad sisuhaldustarkvarad (Wordpress), vastavad online-tööriistad (wix.com) jne. Kõikide lahenduste puhul räägitakse, kui lihtne on neid paigaldada ja alustada aga kogu turvalisuse pool jäetakse tahaplaanile. Näiteks selline väike asi, et Wordpressi kasutades tuleks kustutada või üldse mitte luua kasutajat kasutajanimega "admin". Kes kasutavad enda sisuhaldustarkvara kaitsmiseks mõnda security pluginat   näevad kindlasti, et kõige rohkem üritatakse sisse logida just kasutajanimega "admin". Kuid veidi põhjalikumalt sooviksin peatuda ühel teisel asjal, millega võib endale teadmatusest päris palju probleeme tekitada. Väga (liigagi?) paljudel kodulehtedel on tänapäeval olemas veel vorm "saada

IT ja tugilahendused

Arvuteid kasutavad tänapäeval suuremal või vähemal määral enamus inimestest, sealhulgas on ka erivajadustega kasutajaid. Et erivajadustega inimesed saaksid arvutit kasutada on loodud mitmeid huvitavaid abivahendeid ja see valdkond on väga lai. Tavaline riistvara vs. spetsiaalriistvara ei pea aga olema alati seotud puudega, vaid mõeldud on ka ergonoomikale ning mugavuslahendustele, mis kindlasti sobivad ka erivajadustega inimestele. Huvitavad lahendused on hiirekursori liigutamine silmade abil ning arvuti juhtimine mõtete abil. Näiteks Tobii Dynavox ja Windows 10 sümbioos - Dynavox on tarkvara ja riistvara komplekt, mis jälgib inimese silmade liikumist ning juhib arvutis protsesse. Windows 10 sisse on aga juba ehitatud võimalus teha selliseid tegevusi lihtsamalt - avatakse spetsiaalsed menüüd, kus on suuremad nupud, millele on siis lihtsam "pihta saada". See tehnoloogia ei ole veel päris ideaalne ning tavaprogramme on kohati keeruline kasutada, kuid selle arenedes tekib

Twitter ja UX

Kujutis
Selle nädala teemaks on üks positiivne ja negatiivne näide kasutatavusest veebis. Lugesin veidi aega tagasi Nir Eyali raamatut " Hooked: How to Build Habit-Forming Products " ja seal oli väga hästi välja toodud märksõnu ja näiteid selle kohta, mida kasutajamugavuse juures arvestada. Üheks märksõnaks tänapäeva veebis on lihtsus - lihtsus asju teha ja asjadest aru saada. Kui kasutaja jaoks on mingi veebilehe sisu või kasutamine keeruline siis jätab ta selle kõrvale. Ja vahe tekib juba sellest kas ta peab tegema soovitu saavutamiseks 2 või 4 klikki. Üks näidetest oli Twitter ja selle koduleht. Twitter muutis juba iseenesest ühe valdkonna kasutusmugavust märgatavalt - blogimine muutus kõigi jaoks kättesaadavaks ja lihtsaks. 140 tähemärgiga sai teha postituse ja seda jagada. Kuna teenuse sisu oli hea siis hakkas see kiirelt levima. Ühel hetkel aga ei suudetud enam uusi kasutajaid leida, sest Twitteri koduleht oli liiga kirju, infot oli raske leida ja teenuse sisu ning mõte läk

Arendus- ja ärimudelid

Selle nädala teemaks on erinevad tarkvara arenduse- ja ärimudelid. Sissejuhatuseks toon siin ka mõned levinumad välja. Arendusmudelid: Waterfall (eesti keeles " Kosemudel ") Agile software development  Lean software development Scrum  ( eesti keeles ) Kanban Scrumban RUP Extreme Programming jne Tarkvara ärimudelid: Cisco on enda blogis välja toonud 7 erinevat tarkvara ärimudelit. Traditsiooniline - klient ostab tarkvara välja Avatud lähtekoodiga - tarkvara on tasuta aga makstakse personaalse klienditoe eest Outsourcing ehk tarkvara koos halduse ja toega ostetakse kolmandalt osapoolelt sisse Hübriidmudel SaaS - ühekordne traditsiooniline väljaostutasu on asendunud kuutasuga Internetimudel - tarkvara on tasuta või väga odav, teenitakse reklaamide, ülekannete, andmete pealt Järgnevalt uurimegi mõne näite pealt, kuidas neid arendus- ja ärimudeleid on kasutatud. Militaarsüsteemid Militaarsüsteemide ja näiteks ka kosmosesüstikute tarkvara arendat

Hacker - HOWTO

Selle nädala teemaks on häkkerid ja kuidas üheks neist saada. Sellest on väga hästi kirjutanud Eric S. Raymond oma teoses " How To Become A Hacker " ( eestikeelne tõlge ). Alustaks aga hoopis sõna "häkker" tähendusest ja kuidas seda üldiselt mõistetakse. Ilmselt ei ole kellelegi uudiseks, et suurema osa ühiskonna jaoks assotsieerub see pigem kuritegevuse ja pahatahtlikkusega. Põhjus on ilmselt selles, et sellised tegevused (süsteemidesse sissemurdmine) saavad meedias suuremat kõlapinda ja kui keegi ajakirjanik või poliitik on neid inimesi nimetanud häkkeriteks siis lugejad võtavad selle kiiresti omaks. Häkkerite tegelikust maailmast ja selle mõiste tähendusest ei ole ilmselt aga nii põnev massimeedias kirjutada ja nii ongi see pool varju jäänud. Jesse Sheidlower on öelnud, et seda arusaama ei saagi ilmselt lõplikult muuta ja parandada. Ja konkreetse mõiste selgitamine või muutmine ei lahendaks probleemi. Ilmselt aitab siin pigem ühiskonna harimine ja aeg, sest